Saturday, October 31, 2009

VIIMASED MATKATUNNID, 29. oktoober

Ärkasime tohutus palavuses - Ott oli oma superahju kohta tõtt rääkinud ja toas oli oma 20 kraadi sooja. Ülestõusmine toimus jällegi varakult, seekord siis kell 6.00. Minu äratus oli ainuke vist, mis pinises, sest Ott oli oma telefoni miskipärast 6.20 peale sättinud.

Riided selga ja hambad puhtaks ja siis mul hakkas paha - no süda läks ikka nii pahaks, et ma oleks kõige parema meelega kuskil väljas jahedas sirakil lesinud veidi aega. Ott pakkus küll kommi, aga ma ei suutnud Miisudele mõeldagi.

Kiirelt haarasime oma toidupaki, mõttega rongis süüa, pakkisime asjad auto peale ja teekond Rannametsast raudteejaama võis alata. Ott vedas 15 EEK-i peale kihla, et näeme teel looma - oligi kits 200 m pärast:D


Väljas oli pime. See oli põhiline.

Rong oli Raekülla jõudes juba ette sõitnud ja meil jäi üle vaid mõned kiiremad liigutused teha. Kõik läks ludinal, vaid konduktor oli PIRE. Kõigepealt ajas ta meid OMA kohalt minema ja siis meie rattaid rattakohtades vaadates ütles: "No pange need sinnapoole(ukse poole), näete ju ise ka, et te ei mahu siit läbi (??????????????????), kuidas mina peaksin siis mahtuma!? (Wtf?)

Kuna ma olin nii unine ja paha oli olla, siis mulle ei jõudnud lihtsalt kohale...muidu oleks võinud rataste koha pealt iriseda veidi.

Sõit Tallinna läks linkadi-lonkadi. Õudne uni pressis peale ja kuidagi polnud hea istuda. Sõime Annaga vahepeal krõbinaid jogurtiga. Siis hakkas parem. Aga kerastuda oleks ikkagi tahtnud:D


Tallinnas võttis meid vastu mingi talvine tuuleiil. JUBE! Pärnus oli vist 10 kraadi sooja ja seal vaid 2!!! Riietusin perroonil veel kilepükstesse. Päris jõhkralt külm hakkas. Vist esimest korda selle matka jooksul:D

Pirita tee äärne sõit oli kõige enam pisarat silma kiskuv. Ikka selline tuul oli.....

Aga jah.

Matk oli ääretult mõnus.

Ei oskagi seda juttu hetkel muudmoodi lõpetada.

Olime 2/3 oma vaheajast matkal...
AEG
Andres Ehin
aeg on kui imedemaa kass
kel pole saba kõhtu ainust karva
on ainult suu nii mahukas
kuid ajasuu see naerab harva
aeg õgard on ei ealeski gurmaan
kõik nahka paneb tegemata valikut
ta kärssa kaovad lutikas ja vaal
ja kerjusvanamoor kel pole palitut
ja tündersepp minister varas elektroonik
neid kõiki aeg endasse imeb nagu voolik
aeg olematus olematu suuga
kord neelab päikese koos kuuga

No comments:

Post a Comment