Varajastel ärkamistel on omad plussid. Küll võib-olla mitte vaheajal, kui tahaks ennast välja magada. Siis võivad need plussid igasuguste põhjenduste juures suurte miinustena tunduda. Ajan soga siin.Ühesõnaga - äratus oli kell 7.00. Jeesus jah. Vara. Andri võttis jällegi viimast, st lesis voodis kõige kauem xD Ütlesime jälle, et ta on nagu Siim:D Toas oli veidi jahedaks muutunud ja me lülitasime oma "meeleoluradiaaori" jälle sisse.
Saime asju pakkida, sest enne kolmveerandit ei tahetud, et me jalgu sinna tuulikusse trügima läheksime. Noh, nii julmalt meile ei öeldud muidugi. Aga siiski - läti ja soome ehitajad tahtsid rahus süüa ja meie oma pudruteoga 
oleksime meid ilmselgelt häirinud.
oleksime meid ilmselgelt häirinud. Kui tuulikusse sisse koperdasime, oli memm juba hoos - tahtis kohe teada, mida me juua tahame ja kuidagi väga kiirelt oli kohv ja tee juba laual (nõudlikud, nagu me oleme:D) Pudruhelbeid oli veits väheks jäänud - küsisime peotäie juurde. Saime küll rohkem, aga piirdusime vähesega.
Meie masterplaan oli startida kell 9.00 See isegi õnnestus - olime isegi 10 minutit varem valmis. Maksime jälle nõutud 200 krooni ja läksime. Suund oli siis Vatla.
Alguses veidi kruusateed ja hiljem ainult asfalti mööda. Ilm paistis kena, veidi vilksatas ka päikest. Nii, kui tahtsime sellest pilti teha, kadus see aga ära ja mu fotoka akud said ka tühjaks. Õnneks terendas eespool Vatla A ja O.Ostsime mingi kahtlase välimusega šokolaadikreemi. Vahepeal helistas ka Ott. Nad olevat praamile jõudnud ja saavat meid ikka peale võtta - rattad lähevad siis kaubikukasti. Kas me aga õige tee ääres üldse sõitsime - see oli küsimus. Kõik olenes sellest, millist teed mööda nad Pärnusse suundusid. Meil oli kuskil 17 km läbida ja alla tunni aega:D
Päris kiire sõit läks lahti. Tee oli surmigavalt sirge. Kiirus küündis vahepeal meil juba ca 23 km/h. Ma mõtlesin kolmandiku sõiduajast Annale, kel oli seljas talvejope. Ise higistasin oma kihilise riietuse juures nii, et oli tunne, et see pagana "softhell" libiseb mul seljas - õõõ. Ära võtta aga polnud aega.
Siiski jõudsime õigeks ajaks Virtsu tee bussikasse. Noh, peaasi, et ikka bussile saame, eks.
Kuskil 10 minuti pärast saabus meie transport. Visaksime kõik asjad ahvikiirusel veokasse ja kobisime bussi, et näitlejad ärevekas ei muutuks. Ago Anderson ronis vahepeal välja vaatama, kuidas asi edeneb - ilusasti läks:D
Tuttavamatest näitlejatest oli bussis ka Sepo Seemann.
"Endla" juures loopisime kotid ja rattad välja ja panime parklasse. Ise suundusime teatrikohvikusse, et seal lihtsalt olla, süüa-juua, oma mängu mängida.
Ott liitus ka meiega, käies siiski aeg-ajalt tööd tegemas:D
Veetsime kohvikus mitu head tundi. Tore oli olla. Vahepeal tekkis plaan üldse mitte veel koju minna. Andri pidas oma esiaglsest plaanist kinni ja oli kindlasti õnnelik.
Niisiis - Andri rongile ja meie Annaga Otile Rannametsa külla.
Kõigepealt sõitsime aga Rimisse veidi süüa ostma. Andri pidi imestusest kaljahinna peale pikali kukkuma ja lootis, et kampnaaia jätkub ka siis, kui ta juba Tallinnas on:D
Rimist ostsime Otile kingituseks 2 taldrikut ja Miisu komme.
Andri panime rongile. Enne seda istusime autos soojas ja jälgisime perroonil tegutsevat/istuvat noortekampa. Tund aega istusid seal. Ja kui rong tuli, siis lahkusid.
"Lähme vaatame, kas täna ka rong tuleb" :DD
Oti maja oli lahe. Vana ja lahe. Noh, veel kordategemata, aga lahe ikka.
Seadsime end sisse ja pidime tundma ennast nagu kodus - midagi teha me aga ei tohtinud - midagi kasulikku niisiis. Ott kooris teisel pool ust kartuleid ja niiviisi saime temaga ikka suhelda:D Vahepeal käis ta vaatamas, kui ahjuukse kolksu kuulis, et mis me teeme:D
Muidu sõime praekartuleid, mängisime oma nugiseid ja nirke ja läksime lõpuks magama. Toas oli selleks ajaks päris soojaks muutnud. Igaks juhuks võtsin magamiskoti endale lähedale, juhuks kui Oti kiidetud ahi peaks siiski alt vedama ja tuba mitte soojas hoidma.
Äratus pidi tulema hirmutavalt varane - 6.
No comments:
Post a Comment